See sõnastik selgitab mõisteid. Tegemist ei ole õigusabiga ja see ei asenda Politsei- ja Piirivalveameti seisukohta. Ilma garantiita — määravad on relvaseadus, siseministri määrus nr 90 ja see dokument, mis sul tegelikult käes on. Seisuga september 2026.
ELi kategooriad A, B ja C
Ka Eesti tunneb ELi relvakategooriaid: § 12¹ lisati relvaseadusesse direktiivi 2017/853 ülevõtmiseks (RT I, 12.02.2020, 1). Igapäevane süsteem need siiski ei ole. Kategooria määratakse alles siis, kui relv kantakse § 62⁴ lg 1 p 1–3 nimetatud dokumenti — eelnevasse nõusolekusse, üleandmisloasse või Euroopa tulirelvapassi (§ 12¹ lg 4). Relvaloale kategooriat ei kanta; seal seisavad relvaliik ja käibe piirang (§ 32 lg 6 p 2, § 34 lg 2¹ p 2). Kategooriat D Eesti õigus ei tunne.
§ 12¹ ja § 62⁴ relvaseadus
Enne 1870. aastat valmistatud relv
Enne 1870. aastat valmistatud tulirelvad ja nende koopiad ei kuulu relvaseaduse alla üldse — eeldusel, et nendega ei saa tulistada §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona. Pane tähele piiriaastat: Eesti lähtub aastast 1870, mitte 1890.
§ 2 lg 1 p 2 relvaseadus
Euroopa tulirelvapass
Dokument relvaga reisimiseks Euroopa Liidus; Eesti õiguses omaette dokument. Just sellesse kantud relv saab ka ELi kategooria (§ 12¹ lg 4).
§ 62⁴ relvaseadus
Jahitunnistus
Jahirelva omamise eeldus. Relvaluba jahitunnistus ei asenda: jahimehel peavad olema mõlemad. Jahitunnistuse annab välja jahiseaduse järgi Keskkonnaamet, mitte Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 29 lg 3 relvaseadus
Kollektsioneerimisluba
Luba relvakollektsiooni pidamiseks, antakse kuni viieks aastaks. Kollektsiooni hoitakse alati relvahoidlas (§ 25 lg 7). Relvade arvu kogujale piiratud ei ole, küll aga laskemoona: pärast 1945. aastat valmistatud padrunimudelist kuni 200 padrunit (§ 25 lg 3¹).
§ 25 ja § 26 relvaseadus
Rohkem →
Laskekõlbmatu relv
ELi määruse 2015/2403 järgi laskekõlbmatuks muudetud relv jääb relvaseaduse alt välja (§ 2 lg 1 p 3); enne 08.04.2016 laskekõlbmatuks muudetud relv vajab Eesti laskekõlbmatuks muutmise deklaratsiooni (p 3¹). Luba vaja ei ole — kuid relva peetakse registris (§ 78² lg 3) ja valdaja vahetus tuleb Politsei- ja Piirivalveametis vormistada (§ 78³; riigilõiv 30 € riigilõivuseaduse § 263¹ järgi).
§ 2 lg 1, § 78² ja § 78³ relvaseadus
Laskemoona piirmäärad
Korraga hoitava laskemoona ülemmäärad: 200 padrunit turvalisuse tagamise relvadele, 100 gaasipadrunit, 300 padrunit vintraudsele ja 300 sileraudsele jahirelvale, 5000 padrunit spordirelvadele, püssirohtu 1 kg relva kohta ja kokku kõige rohkem 5 kg ning 5000 sütikut. Mitmeotstarbeline relv saab kõrgeima sobiva koguse (lg 5¹); koos Kaitseliidu registrisse kantud relvadega on ülempiir kokku 10 000 padrunit (lg 5²).
§ 46 lg 5 relvaseadus
Rohkem →
Laskespordiklubi liikmesus
Spordirelva puhul püsiv omamise eeldus (§ 29 lg 2): liikmesust tõendatakse taotlemisel (§ 34 lg 1²) ja kontrollitakse igal pikendamisel uuesti (§ 41 lg 2 p 3), ning liikmesuse lõppemisest teatab klubi ise politseile (§ 87⁸ lg 4). Treeningkordade või võistluste alammäära seadus ei nimeta; klubi peab kohalkäimise nimekirja (§ 87⁸ lg 2–3) ja korraldab vähemalt ühe võistluse aastas (lg 5) — üksikliikme osalemiskohustust sellest ei tulene. Rangem on ainult piiratud käibega salvega spordirelv: vähemalt 12 kuud liikmesust viimase kahe aasta jooksul ja vähemalt üks tunnustatud võistlus viimase 12 kuu jooksul (§ 34 lg 1³–1⁴). Ametlikku laskespordiorganisatsioonide registrit ei ole — § 87⁷ lg 3 kohustab iga organisatsiooni avaldama üksnes oma liikmete nimekirja.
§ 29 lg 2, § 34 lg 1²–1⁴, § 87⁷–87⁸
Paralleelrelvaluba
Luba, mille alusel tohib omaniku relva omada ja kanda üks või kaks täiendavat isikut.
§ 34 lg 3–4 relvaseadus
Piiratud käive
Relvad ja laskemoon, mille käitlemiseks on vaja luba. Koos vaba käibega (§ 18) on see Eesti igapäevane süsteem — ja just see, mis loale kantakse: relvasoetamisloale ja relvaloale märgitakse relvaliik ja käibe piirang, mitte ELi kategooria (§ 32 lg 6 p 2, § 34 lg 2¹ p 2).
§ 19 relvaseadus
Politsei- ja Piirivalveamet
Lühend PPA. Relvaasjades pädev asutus kogu menetluse ulatuses: annab välja relvaloa, relvasoetamisloa, paralleelrelvaloa ja kollektsioneerimisloa, võtab vastu teated ning otsustab taotluse üle kahe kuu jooksul (§ 35 lg 6).
§ 32, § 34, § 35 relvaseadus
Relvaeksam
Teooria- ja käsitsemiseksam, mis on relvaloa taotlemise eeldus. Eksam sooritatakse eesti keeles ja tulemus kehtib üks aasta. Täieliku eksami riigilõiv on 90 € (riigilõivuseaduse §§ 263 jj). Kui luba on antud üksnes turvalisuse tagamiseks, tuleb käsitsemiseksam igal pikendamisel uuesti sooritada (§ 41 lg 7).
§ 35 lg 2 ja 6, § 41 lg 7 relvaseadus
Rohkem →
Relvahoidla
Relvade hoiuruum. Kohustuslik kollektsioonide jaoks (§ 25 lg 7) ja rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamiseks soetatud relva korral (§ 29 lg 1¹, üleminek § 91 lg 13); alates üheksandast tulirelvast on see alternatiiv üheksale ja enamale relvale ette nähtud kapile (§ 46 lg 4). Nõuded on siseministri määruse nr 90 §§ 2–7 järgi: seinad raudbetoonist või silikaatkivist alates 40 cm või seest 15 mm varbadega võrestatud, lagi ja põrand raudbetoonist, topeltuks (väljast vähemalt 6 mm teras kahe turvalukuga ja väljapoole avanev, seest võreuks), aknatrellid 10 mm varbadest, plahvatuskindel elektripaigaldis, oma tuletõkkesektsioon, valve- ja tulekahjusignalisatsioon, tugevdatud piksekaitse, õhuniiskus kuni 50 % ja mitte sõidukigaraažis.
§ 46 lg 4 relvaseadus, määrus nr 90 §§ 2–7
Rohkem →
Relvakandmisluba
Luba, mis puudutab ainult juriidilise isiku relvi. Eraisiku jaoks seda instrumenti ei ole: eraisiku kandmisõigus tuleneb relvaloast endast (§ 50 lg 1).
§ 40¹ relvaseadus
Relvakapp
Kapp, mis on püsivalt kinnitatud põranda, seina või hoone muu ehitusdetaili külge (§ 46 lg 3). Siseministri määruse nr 90 § 8 järgi peab kapp vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; asenduseks on läbivalt vähemalt 3 mm terasplekk ja vähemalt üks turvalukk. Laskemoon, püssirohi ja sütikud kuuluvad eraldi lukustatavasse lahtrisse, mille võti ei tohi olla kapis (§ 8 lg 3). Alates üheksandast tulirelvast on vaja määruse § 8¹ kappi või relvahoidlat (§ 46 lg 4).
§ 46 lg 3 relvaseadus, määrus nr 90 § 8
Rohkem →
Relvaluba
Põhiluba, mis annab õiguse relva omada ja kanda — eraldi kandmisluba Eestis ei ole (§ 50 lg 1). Kehtib kuni viis aastat ja mitte kunagi kauem kui tervisetõend (§ 34 lg 7). Riigilõiv on 60 €, pikendamine 30 € (riigilõivuseaduse §§ 263 jj). Pikendamise dokumendid tuleb esitada hiljemalt kaks kuud enne kehtivuse lõppu (§ 41 lg 5).
§ 34 relvaseadus
Rohkem →
Relvasoetamisluba
Luba relva soetamiseks. Kehtib kolm kuud ja seda saab ühe korra kolme kuu võrra pikendada (§ 32 lg 7). Selle saamise eeldus on kehtiv relvaluba (§ 35 lg 4) — järjekord on Eestis just see, mitte vastupidine. Eesti relvakauplusest ostes eraldi tähtaega ei teki: relv kantakse arvele tehingu hetkel (§ 33 lg 1).
§ 32 relvaseadus
Rohkem →
Riigilõiv
Relvaasjade riigilõivud riigilõivuseaduse §§ 263 jj järgi: luba 60 €, pikendamine 30 €, täielik relvaeksam 90 €. Laskekõlbmatu relva valdaja vahetus maksab 30 € (§ 263¹). Vääring on euro alates 01.01.2011.
riigilõivuseaduse §§ 263 jj
Tervisetõend
Arstitõend, mis on relvaloa taotlemise eeldus (§ 35 lg 2) ja mille kehtivus on ühtlasi relvaloa lagi: luba ei kehti kunagi kauem kui tõend (§ 34 lg 7).
§ 34 lg 7 ja § 35 lg 2 relvaseadus
Rohkem →
Tsiviilkäibes keelatud
Täisautomaatrelvad, maskeeritud relvad, tootjatähiseta relvad ja eriti ohtlikud relvad. Elektrišokirelvad on tsiviilkäibes täielikult keelatud (lg 3), samuti soomust läbistav, lõhke-, süüte- ja õõnesotsaga laskemoon püstolitele ja revolvritele (lg 4).
§ 20 relvaseadus
Turvalisuse tagamine
Enda ja oma vara kaitsmine on Eestis omaette relva soetamise otstarve (§ 28 lg 1 p 3). Alates 18. eluaastast tuleb kõne alla gaasirelv ja sileraudne relv, alates 21. eluaastast ka kombineeritud ja vintraudsed relvad ning püstol ja revolver (§ 29 lg 1 p 1 ja 2). Kui see on loa ainus otstarve, tuleb käsitsemiseksam igal pikendamisel uuesti sooritada (§ 41 lg 7). Kes on üksnes selleks soetanud üle kaheksa relva, langeb kollektsiooni hoiustamise nõuete alla (§ 29 lg 1¹).
§ 28 lg 1 p 3, § 29 lg 1 relvaseadus
Vaba käive
Esemed, mida tohib soetada ilma loata: gaasipihusti CS-i või kapsaitsiiniga kuni 5 % (lg 1 p 1 ja lg 6), suruõhurelv kuni 4,5 mm kaliibrini (p 2), tehnilistele nõuetele vastav pauk- ja signaalrelv (p 2¹), amb (p 7) ja sportvibu (p 8) — mõlemad vabad alates 01.07.2018 —, allveerelvad (p 9) ning jahi-, sukeldumis- ja tääknoad, sportvehklemisrelvad ja ajaloolised külm- ja torkerelvad koos koopiatega (p 3–6). Vanusepiir on 18 (lg 4); vastava spordialaga tegelejale kehtib mõne punkti puhul 10 (lg 5). Džaulipiiri Eesti seadus ei tunne — suruõhurelva puhul on määrav ainult kaliiber.
§ 18 relvaseadus
Varjatult kandmine
Avalikus kohas tuleb relva kanda varjatult ja padrunipesa tühjana; revolver on sellest erand. Avalikult tohivad relva kanda ainult vormis turvatöötajad teenistuses (lg 2¹). Kandmine on keelatud alkoholijoobes ning koosolekutel, meeleavaldustel, piketil ja avalikel üritustel (lg 3).
§ 50 lg 2 ja 3 relvaseadus
Sätted viitavad relvaseadusele redaktsioonis RT I, 12.12.2024, 4 ning siseministri 27.11.2001 määrusele nr 90 (RT I, 20.05.2020, 27). Riigikogu menetluses on eelnõu 855 SE, mis muudaks muu hulgas laskemoona koguseid ja soetamisloa tähtaega — see ei ole kehtiv õigus ja seda ei ole siin arvestatud.