ELi kategooriad A, B ja C
Relvaseadus jagab tulirelvad ELi relvadirektiivi eeskujul A-, B- ja C-klassi relvadeks (RelvS § 12¹ lg 1–3); paragrahv lisati relvaseadusesse relvadirektiivi muudatuse (direktiiv (EL) 2017/853) ülevõtmiseks ja kehtib alates 01.03.2020 (RT I, 12.02.2020, 1). Eesti igapäevane süsteem need klassid siiski ei ole. Klass määratakse alles siis, kui relv kantakse relvaseaduse § 62⁴ lg 1 p 1–3 nimetatud dokumendile: relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloale, edasitoimetamise loale või Euroopa tulirelvapassile (RelvS § 12¹ lg 4). Soetamisloale ja relvaloale klassi ei kanta; seal on relva liik ja otstarve (RelvS § 32 lg 6 p 2–3, § 34 lg 2¹ p 2–3). D-klassi Eesti õigus ei tunne.
§ 12¹ ja § 62⁴ relvaseadus
Enne 1870. aastat valmistatud relv
Enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale relvaseadust ei kohaldata — tingimusel, et sellest ei saa tulistada relvaseaduse § 19 ja § 20 nimetatud laskemoona (RelvS § 2 lg 1 p 2). Kui saab, kehtib relvaseadus täies ulatuses. Piiriaasta on Eestis 1870. ELi relvadirektiiv ise aastat ei nimeta, vaid jätab ajaloolised relvad riigisisese õiguse reguleerida.
§ 2 lg 1 p 2 relvaseadus
Erbwaffe ja Blockiersystem (Saksamaa)
Saksamaal: pärandina saadud loakohustuslik tulirelv. Kes võtab selle valdaja surma korral enda valdusse, teatab sellest viivitamata relvaasutusele (Waffenbehörde) (§ 37c Abs. 1 Nr. 1 WaffG). Pärija taotleb Waffenbesitzkarte'i (relvaomamiskaarti) ühe kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest või pärandist loobumise tähtaja möödumisest (§ 20 Abs. 1 WaffG). Kaart väljastatakse ilma asjatundlikkuse (Sachkunde) ja vajaduse (Bedürfnis) tõendamiseta, kui lahkunu valdas relva õiguspäraselt ning pärija on usaldusväärne (zuverlässig) ja isiklikult sobiv (§ 20 Abs. 2 WaffG). Kui pärija ei saa tugineda oma vajadusele, tuleb relv kindlustada tehnika tasemele vastava blokeerimissüsteemiga (Blockiersystem), mida tohivad paigaldada ja eemaldada ainult selleks väljaõppe saanud tootjad või müüjad. Loakohustuslik laskemoon tuleb mõistliku aja jooksul muuta kasutuskõlbmatuks või anda üle õigustatud isikule (§ 20 Abs. 3 ja 5 WaffG). Blokeerimissüsteemi ei ole vaja, kui pärija omab juba oma vajaduse alusel õiguspäraselt loakohustuslikku relva (§ 20 Abs. 3 S. 3 WaffG). Muid erandeid lubab amet ainult taotluse alusel (§ 20 Abs. 6 WaffG).
§§ 20, 37c WaffG
Euroopa tulirelvapass
Dokument relva ja laskemoona edasitoimetamiseks Euroopa Liidus (RelvS § 62⁴ lg 1 p 3). Eestis väljastab selle Politsei- ja Piirivalveamet füüsilisele isikule, kellel on relvaluba või relvakandmisluba (lg 5). Pass kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui relvaluba või relvakandmisluba (lg 6); seda ei või edasi anda ja see peab alati olema relva kasutava isiku valduses (lg 7). Passi kantud relvale määratakse ka ELi klass — samamoodi nagu edasitoimetamise eelloale ja loale kantud relvale (RelvS § 12¹ lg 4).
§ 62⁴ lg 5–7 ja § 12¹ lg 4 relvaseadus
Rohkem →
F im Fünfeck (Saksamaa)
Saksa tähis „F viisnurgas“ (F im Fünfeck) õhu-, vedru- ja CO₂-relvadel, mille kuulidele antakse energiat kuni 7,5 džauli. Saksamaal on nende soetamine ja omamine sellega alates 18. eluaastast loavaba (Anlage 2 Abschnitt 2 Unterabschnitt 2 Nr. 1.1, § 2 Abs. 1 WaffG). Mitmelasuliste relvade puhul, millest tulistatakse üle 30 mm pikkusi kuule, seab säte lisatingimusi, mille sõnastus ei ole üheselt selge; kahtluse korral klassifitseerib relva taotluse alusel siduvalt amet (§ 2 Abs. 5 WaffG). Kandmiseks on siiski vaja Waffenschein'i (§ 10 Abs. 4 WaffG). Tulistada tohib lasketiirus või aiaga piiratud valduses (befriedetes Besitztum) koha õigusliku valdaja (Hausrechtsinhaber) nõusolekul, kui kuulid sealt välja ei pääse (§ 12 Abs. 4 S. 2 Nr. 1 lit. a WaffG); mujal on vaja tulistamisluba (Schießerlaubnis). See on Saksa tähis ega ütle midagi Eesti ega teiste riikide õiguse kohta.
Anl. 2 Abschn. 2 UA 2 Nr. 1.1 WaffG
Jahitunnistus
Jahitulirelva soetamise, omamise ja valdamise eeldus (RelvS § 29 lg 3). Jahitunnistus ei asenda relvaluba ega vastupidi: jahimehel peavad olema mõlemad, ja relvaloa pikendamisel tuleb jahitunnistus uuesti esitada (RelvS § 41 lg 2 p 3). Jahitunnistus kehtib kümme aastat (jahiseaduse § 36 lg 4); selle annab Keskkonnaamet või Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (jahiseaduse § 36 lg 8), mitte Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 29 lg 3 relvaseadus, jahiseaduse § 36
KK (Kleinkaliber, Saksamaa)
Saksa laskespordi lühend .22 lfB (.22 LR) äärsüütega padruni relvadele. Relvaseadus (Waffengesetz) lühendit ei kasuta, kuid seob just nende relvadega erireeglid, kui suuläärde energia on kuni 200 džauli. Sportlaskur saab nende relvade loa juba 18-, mitte 21-aastaselt, kui tema spordikord (Sportordnung) selliseid relvi lubab (§ 14 Abs. 1 S. 2 WaffG). Alla 25-aastane ei vaja vaimse sobivuse tõendit (Eignungszeugnis) (§ 6 Abs. 3 S. 2 WaffG). Alates 14. eluaastast tohivad noored nendest relvadest tulistada lasketiirus — järelevaataja (Aufsichtsperson) hoole all ja hooldusõigusega isikute nõusolekul (§ 27 Abs. 3 S. 1 Nr. 2 WaffG). Helisummutit lubab § 13 Abs. 9 WaffG ainult jahimeestele ja ainult tsentraalsüütega padrunile mõeldud jahipikkrelvadele, seega mitte KK-relvadele.
§§ 6, 14, 27 WaffG
Kollektsioneerimisluba
Politsei- ja Piirivalveameti luba relva- ja padrunikollektsiooni asutamiseks ja pidamiseks (RelvS § 25 lg 2). Kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend (RelvS § 26 lg 7). Tulirelvade kollektsioneerimiseks tuleb enne sooritada relvaeksam (RelvS § 26 lg 2). Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas (RelvS § 25 lg 7). Relvade arvu seadus kogujale ei piira, küll aga padrunite arvu: kuni 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat (RelvS § 25 lg 3¹). Kollektsiooni kuuluvat relva ei tohi kanda, välja arvatud tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel (RelvS § 25 lg 5). Seda tohib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas ja Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel (RelvS § 25 lg 9¹).
§ 25 ja § 26 relvaseadus
Rohkem →
Kurzwaffe ja Langwaffe (Saksamaa)
Saksa seadus eristab relvi kahe mõõdu järgi. Pikad relvad on tulirelvad, mille raud ja lukk suletud asendis on kokku pikemad kui 30 cm ja mille lühim sihipäraselt kasutatav kogupikkus ületab 60 cm; kõik teised on lühirelvad (Anlage 1 Abschnitt 1 Unterabschnitt 1 Nr. 2.5 WaffG). Mõõdetakse lühima pikkuse järgi, mille juures relv on veel sihipäraselt kasutatav, see tähendab kokkuklapitud või sissetõmmatud kabaga, kui sellise kabaga saab veel tulistada. Liigitusest sõltuvad kvoodid (Kontingente), relvaliigi kaupa nõutav tulistamistõend (§ 14 Abs. 4 S. 2 WaffG) ja relvakapis lubatud relvade arv (§ 13 Abs. 2 AWaffV).
Anl. 1 Abschn. 1 UA 1 Nr. 2.5 WaffG
Laskekõlbmatu relv
Laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 III lisas ette nähtud laskekõlbmatust tõendav dokument, relvaseadust ei kohaldata, kui seadus ei sätesta teisiti (RelvS § 2 lg 1 p 3). Enne 08.04.2016 laskekõlbmatuks muudetud relva puhul on vaja relvaseaduse alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendavat tunnistust (p 3¹). Relvaluba vaja ei ole, kuid seadus näeb ette just need erandid. Eestis tunnistab relva laskekõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveamet pärast seda, kui tegevusloaga isik on relva laskekõlbmatuks muutnud (RelvS § 78² lg 1). Laskekõlbmatud relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (RelvS § 78² lg 3) ja omaniku vahetus vormistatakse Politsei- ja Piirivalveametis (RelvS § 78³). Omaniku vahetuse ja teisest riigist toodud laskekõlbmatu relva registrikande riigilõiv on kummagi eest 30 € (riigilõivuseaduse § 263¹).
§ 2 lg 1 p 3 ja 3¹, § 78² ja § 78³ relvaseadus; riigilõivuseaduse § 263¹
Laskemoona piirmäärad
Füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni järgmistes kogustes: 200 padrunit oma turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku, 100 gaasirelvapadrunit, 300 padrunit iga vintraudse ja 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta, 5000 padrunit sporditulirelvade kohta kokku, 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg, ning 5000 sütikut (RelvS § 46 lg 5). Kui isiku nimele on registreeritud mitme otstarbega tulirelv, ei tohi hoitav kogus ületada suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust (lg 5¹). Seadus ei ütle otsesõnu, kas see piir kehtib ainult selle relva laskemoonale või kogu laskemoonale. Kui lisaks on sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, on ülempiir kokku 10 000 padrunit (lg 5²). Kollektsiooni padrunitele kehtib eraldi piir (RelvS § 25 lg 3¹).
§ 46 lg 5–5² relvaseadus
Rohkem →
Laskespordiklubi liikmesus
Sporditulirelva omamise püsiv eeldus (RelvS § 29 lg 2). Liikmesust tõendatakse taotlemisel (RelvS § 34 lg 1²) ja igal pikendamisel uuesti (RelvS § 41 lg 2 p 3). Liikmesuse lõppemisest teatab klubi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile (RelvS § 87⁸ lg 4). Tavalise sporditulirelva puhul treeningkordade või võistluste alammäära seadus ei nimeta. Klubi peab arvestust relvaluba omavate liikmete ning oma laskevõistlustel ja -harjutustel osalejate üle (RelvS § 87⁸ lg 2–3) ning korraldab vähemalt ühe võistluse aastas (lg 5); üksikliikme osalemiskohustust sellest ei tulene. Rangem on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv. Tõendada tuleb aktiivset harjutamist laskevõistlusteks või võistlustel osalemist: vähemalt 12 kuud laskespordiklubi liikmesust taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul, osalemist vähemalt ühel laskespordiorganisatsiooni korraldatud või kaaskorraldatud laskevõistlusel eelnenud 12 kuu jooksul ja klubi kinnitust, et relv on harrastatava ala jaoks vajalik (RelvS § 34 lg 1³–1⁴). Seda kontrollitakse igal pikendamisel uuesti (RelvS § 41 lg 2 p 3). Ametlikku laskespordiorganisatsioonide registrit ei ole. Relvaseaduse § 87⁷ lg 3 kohustab iga organisatsiooni avaldama oma kodulehel üksnes oma liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid.
§ 29 lg 2, § 34 lg 1²–1⁴, § 41 lg 2, § 87⁷–87⁸ relvaseadus
lfB (Saksamaa)
Äärsüütega padruni .22 long rifle Saksa lühinimetus, tavaliselt kirjutatud 5,6 mm lfB. Relvaseadus (WaffG) toob mõlemad nimed kõrvuti: „5,6 mm lfB (.22 l.r.)“ (§ 14 Abs. 1 S. 2 ja § 27 Abs. 3 WaffG). Sellele kaliibrile toetuvad väikekaliibriliste relvade erireeglid.
§ 14 Abs. 1 S. 2 WaffG
NWR-ID (Saksamaa)
Ka: järjekorranumber (Ordnungsnummer). Numbrid, mille Saksa riiklik relvaregister (Nationales Waffenregister) annab isikule, relvaõiguslikule otsusele, relvale ja olulisele osale (wesentliches Teil) (§ 7 Abs. 1 WaffRG). Relvaasutus (Waffenbehörde) võib need kanda loadokumentidele ja teatiste kinnitustele (§ 7 Abs. 4 WaffRG) ning mõni teatamisvorm küsib neid. Vormidel on need tavaliselt P-ID, E-ID, W-ID ja T-ID.
§ 7 WaffRG
Paralleelrelvaluba
Relvaluba, mis väljastatakse füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik (RelvS § 34 lg 3). See antakse ühele või kahele isikule, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku oma relva kasutamiseks just nende poolt (lg 4); taotleja esitab samad dokumendid nagu relvaloa taotleja koos omaniku nõusolekuga ja sooritab relvaeksami (RelvS § 35 lg 3 ja 6). Paralleelrelvaluba ei kehti kauem kui omaniku relvaluba ja kaotab kehtivuse, kui omaniku relvaluba tunnistatakse kehtetuks või kui omanik seda taotleb (RelvS § 34 lg 7).
§ 34 lg 3, 4 ja 7, § 35 lg 3 relvaseadus
Piiratud käive
Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon (RelvS § 19): tulirelvad, välja arvatud keelatud tulirelvad; gaasirelvad, välja arvatud gaasipihusti; üle 4,5 mm kaliibriga pneumorelvad; külmrelvad, mis ei ole piiramata käibes ega keelatud; akustilised relvad ning tüübikinnitusega sõjarelv, mis ei ole tsiviilkäibes keelatud (lg 1 ja 1¹). Relva soetamiseks on vaja relvasoetamisluba ja relv registreeritakse omaniku nimele (lg 2); laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada soetamisloa või relvaloa alusel (lg 3). Koos piiramata tsiviilkäibe (RelvS § 18) ja tsiviilkäibes keelatud relvade (RelvS § 20) kategooriaga moodustab see Eesti igapäevase süsteemi, ja just see märgitakse loale: soetamisloale ja relvaloale märgitakse relva liik ja otstarve, mitte ELi klass (RelvS § 32 lg 6 p 2–3, § 34 lg 2¹ p 2–3).
§ 19 relvaseadus
Politsei- ja Piirivalveamet
Lühend PPA. Relvalubade pädev asutus: väljastab kollektsioneerimisloa, relvasoetamisloa, relvaloa ja paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ning Euroopa tulirelvapassi (RelvS § 25 lg 2, § 32 lg 3, § 34 lg 1 ja 3, § 40¹ lg 2, § 62⁴ lg 5), võtab vastu teated ja teeb tsiviilkäibes olevate relvade käitlemise üle riiklikku järelevalvet (RelvS § 88 lg 1). Füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab PPA läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates (RelvS § 35 lg 1). Jahitunnistust PPA ei anna.
§ 32, § 34, § 35, § 88 relvaseadus
Relvaeksam
Eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest; relvaluba ja paralleelrelvaluba väljastatakse ainult isikule, kes on selle sooritanud (RelvS § 35 lg 6, § 34 lg 1 p 3). Gaasi- või akustilise relva puhul käsitsemise katset ei nõuta (RelvS § 35 lg 6). Eksam sooritatakse eesti keeles ja tulemus kehtib üks aasta sooritamise päevast (RelvS § 35 lg 6–7). Täieliku eksami riigilõiv on 90 €, ainult teooriaeksami või ainult käsitsemise katse riigilõiv 75 € (riigilõivuseaduse § 264 lg 1–2). Kui relvaloale on relva otstarbena märgitud üksnes turvalisuse tagamine, tuleb igal pikendamisel uuesti sooritada relva käsitsemise katse (RelvS § 41 lg 7). Relvaloa omaja ei pea sama liiki järgmise relva soetamisel eksamit uuesti sooritama; teist liiki tulirelva soetamisel on vaja tulirelva käsitsemise katset (RelvS § 35 lg 12).
§ 35 lg 6, 7 ja 12, § 41 lg 7 relvaseadus; riigilõivuseaduse § 264
Rohkem →
Relvahoidla
Spetsiaalselt kohandatud ruum relvade hoidmiseks (RelvS § 46 lg 4). Relvahoidla on kohustuslik kollektsiooni kuuluvatele tulirelvadele (RelvS § 25 lg 7) ja isikule, kes omab üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva, sõltumata nende hoiukohast (RelvS § 29 lg 1¹; enne 01.07.2018 soetatud relvadele alates 01.07.2019, RelvS § 91 lg 13). Üle kaheksa hoitava tulirelva korral on relvahoidla alternatiiv üheksale või enamale relvale ette nähtud relvakapile (RelvS § 46 lg 4); arvesse lähevad ka teise isiku relvad samas kohas. Nõuded on siseministri määruse nr 90 §§ 2–7 järgi järgmised: seinad raudbetoonist või silikaattellistest, paksusega vähemalt 40 cm, või seestpoolt kaetud vähemalt 15 mm terasvarrastest võreseinaga (ava kuni 150 × 150 mm); lagi ja põrand raudbetoonist; topeltuksed — välimine vähemalt 6 mm terasest, kahe turvalukuga ja ainult väljapoole avanev, sisemine võreuks turvalukuga; aknavõred vähemalt 10 mm terasvarrastest (ava kuni 100 × 100 mm); plahvatusohutu teostusega elektriseadmed; eraldi tuletõkkesektsioon; elektrooniline valvesignalisatsioon, mille alarmseadmed on ka relvahoidla turvalisust tagavas turvaettevõttes, automaatne tulekahjusignalisatsioon, esmased tulekustutusvahendid ja tõhustatud piksekaitse; õhuniiskus kuni 50 %. Relvahoidlat ei tohi rajada garaaži ega selle põranda alla, kui seal hoitakse sõidukeid.
§ 25 lg 7, § 29 lg 1¹, § 46 lg 4 relvaseadus, määrus nr 90 §§ 2–7
Rohkem →
Relvakandmisluba
Luba juriidilise isiku relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Selle saab juriidilise isiku taotlusel tema töötaja, etendusasutuse töötaja, laskespordiklubi liige või teatud ühingu või sihtasutuse liige, kellel on selle relvaliigi käitlemiseks kehtiv relvaluba (RelvS § 40¹ lg 1–2). Luba kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui isiku relvaluba või tervisetõend (lg 6), ja kaotab kehtivuse töösuhte või liikmesuse lõppemisel (lg 8). Oma relva kandmiseks eraldi luba vaja ei ole — see õigus tuleneb relvaloast (RelvS § 50 lg 1).
§ 40¹ ja § 50 lg 1 relvaseadus
Relvakapp
Põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp tulirelva hoidmiseks (RelvS § 46 lg 3). Siseministri määruse nr 90 § 8 järgi peab kapp vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; muul juhul peab kapp olema tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk. Laskemoon, püssirohi ja sütikud kuuluvad relvakapis eraldi lukustatavasse ossa, mille võtit ei tohi hoida relvakapis; kui neid hoitakse relvast eraldi relvakapis, ei ole eraldi osa nõutav (siseministri määruse nr 90 § 8 lg 3). Kapi võti on relvaomaniku valduses või peidetud nii, et see ei satuks kõrvaliste isikute kätte (siseministri määruse nr 90 § 8 lg 4). Üks relv koos laskemoonaga võib olla ka ilma kapita kohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav; see ei kehti piiratud käibega padrunisalvega tulirelva kohta (RelvS § 46 lg 8). Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks on vaja relvahoidlat või relvakappi üheksa või enama tulirelva hoidmiseks (RelvS § 46 lg 4). Arvesse lähevad kõik hoitavad tulirelvad, ka teise isiku relvad samas kohas. Selline kapp peab olema tootja poolt üheksa või enama relva hoidmiseks ette nähtud ja vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; muul juhul peab kapp olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk, relv peab mahtuma kappi lahti võtmata ning olema turvalukuga kapi konstruktsiooni külge kinnitatud (siseministri määruse nr 90 § 8¹). Seadus ei ütle otsesõnu, kas relvade jaotamine mitme kooskõlastatud hoiukoha vahel selle nõude välistab.
§ 46 lg 3, 4 ja 8 relvaseadus, § 8 ja § 8¹ siseministri määrus nr 90
Rohkem →
Relvaluba
Põhiluba, mis annab omajale õiguse käidelda loale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut (RelvS § 34 lg 2) — sealhulgas relva kanda: oma relva kandmiseks eraldi luba vaja ei ole (RelvS § 50 lg 1). Kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui tervisetõend (RelvS § 34 lg 7; erand eriolukorra ajal, lg 7¹). Taotluse läbivaatamise riigilõiv on 60 €, pikendamise riigilõiv 30 € (riigilõivuseaduse § 263 lg 1 ja 3). Pikendamise dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne kehtivuse lõppu (RelvS § 41 lg 5). Hiljem esitatud taotlust Politsei- ja Piirivalveamet üldjuhul läbi ei vaata, vaid tuleb taotleda uus luba. Mõjuva põhjuse korral (näiteks ootamatu haigus) on halduskohus ja ringkonnakohus 2025. aastal tähtaja ennistanud, kuid sellele ei tasu loota.
§ 34 ja § 41 lg 5 relvaseadus
Rohkem →
Relvasoetamisluba
Luba piiratud tsiviilkäibega relva ja selle laskemoona soetamiseks (RelvS § 32 lg 1–2); loale kantakse soetada lubatud relva liik, otstarve ja arv (lg 6). Kehtib kolm kuud väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne loa kehtivuse lõppu; pikendamine on ameti kaalutlusotsus ja seadus ei ütle, kas seda saab teha rohkem kui ühe korra. Muul juhul tuleb taotleda uus soetamisluba (RelvS § 32 lg 7). Soetamisloa saamise eeldus on kehtiv relvaluba (RelvS § 35 lg 4): järjekord on Eestis just see, mitte vastupidine. Tegevusloa omajalt (näiteks relvakauplusest) ostes kantakse relv relvaloale tehingu sooritamisel; välisriigist soetatud relv tuleb seitsme tööpäeva jooksul Eestisse saabumisest esitada prefektuurile (RelvS § 33 lg 1). Relvaloale veel kandmata relv tuleb koos laskemoonaga üle anda Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt soetamisloa kehtivuse viimasel tööpäeval (RelvS § 44 lg 1).
§ 32, § 33 lg 1, § 35 lg 4 ja § 44 lg 1 relvaseadus
Rohkem →
Riigilõiv
Relvaasjade riigilõivud: soetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotlus 60 €, nende pikendamine 30 € (riigilõivuseaduse § 263 lg 1, 3 ja 3¹); täielik relvaeksam 90 €, ainult teooriaeksam või ainult relva käsitsemise katse 75 € (riigilõivuseaduse § 264 lg 1–2). Laskekõlbmatu relva omaniku vahetuse ja teisest riigist toodud laskekõlbmatu relva registrikande riigilõiv on kummagi eest 30 € (riigilõivuseaduse § 263¹). Riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (RelvS § 35 lg 5, § 41 lg 6). Vääring on euro alates 01.01.2011.
riigilõivuseaduse § 263, § 263¹ ja § 264
Sachkunde (Saksamaa)
Relvaõiguse, relvatehnika ja ohutu käsitsemise tundmine, mida Saksa õiguses eeldab põhimõtteliselt iga relvaõiguslik luba (§ 4 Abs. 1 Nr. 3, § 7 WaffG). Seda tõendatakse eksamiga ametis, tunnustatud kursusel või tunnustatud liidu laskespordiklubis; asendada võib seda muu hulgas jahieksam (Jägerprüfung) (§§ 1–3 AWaffV). Kleiner Waffenschein'i jaoks seda ei nõuta, samuti mitte pärijalt päritud relvade puhul, kuni ta ei tugine nende jaoks oma vajadusele (§ 20 Abs. 2 WaffG).
§ 7 WaffG, §§ 1–3 AWaffV
Schalldämpfer (Saksamaa)
Seadmed, mis on mõeldud lasupaugu (Mündungsknall) oluliseks summutamiseks ja ette nähtud tulirelvadele (Anlage 1 Abschnitt 1 Unterabschnitt 1 Nr. 1.3.3 WaffG). Helisummuti on võrdsustatud relvaga, mille jaoks see on ette nähtud, ja nõuab seega sama luba kui relv. Otsesõnu on soetamine reguleeritud jahimeestele: aastase jahilubaga (Jahresjagdschein) ilma eelkandeta, Waffenbesitzkarte tuleb siis taotleda kahe nädala jooksul. Helisummutit tohib kasutada ainult tsentraalsüütega padrunile mõeldud jahipikkrelval jahil ja jahilaskeharjutustel (§ 13 Abs. 9 WaffG). Laskesportlaste jaoks ei ole seaduses eraldi sätet.
Anl. 1 Abschn. 1 UA 1 Nr. 1.3.3, § 13 Abs. 9 WaffG
Tervisetõend
Arstitõend, mis on relvaloa taotlemise (RelvS § 35 lg 2 p 3) ja pikendamise (RelvS § 41 lg 2 p 2) eeldus ja mille kehtivus on ühtlasi relvaloa kehtivuse ülempiir: luba ei kehti kauem kui tõend (RelvS § 34 lg 7). Erandina kehtib eriolukorra ajal lõppev luba edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast selle lõppu (RelvS § 34 lg 7¹). Sama ülempiir kehtib kollektsioneerimisloale (RelvS § 26 lg 7) ja relvakandmisloale (RelvS § 40¹ lg 6). Relvaloa kehtivuse ajal ei ole sama liiki järgmise relva soetamisel uut tervisekontrolli vaja (RelvS § 35 lg 12).
§ 34 lg 7, § 35 lg 2 ja § 41 lg 2 relvaseadus
Rohkem →
Tsiviilkäibes keelatud
Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on teise eseme kuju imiteeriv tulirelv, relvaliigi tavalist määra ületavalt kokkupandav või lühendatav tulirelv, lahtivõetuna lasu sooritamist võimaldav tulirelv, valangut laskev automaattulirelv, valmistaja markeeringuta tulirelv ning eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja teatud sõjarelvad (RelvS § 20 lg 1). Keelatud on ka kasteet, kasteetnuga, teraspiits ja muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese, teise eseme kuju imiteeriv või sinna peidetud lõike-, torke- või löögirelv ning vedru- või raskusjõul väljaviskuva teraga nuga, mille tera on üle 8,5 cm pikk või kahelt poolt teritatud (lg 2), samuti elektrišokirelv (lg 3). Keelatud laskemoon on närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava või lämmatava toimega ainet sisaldav gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, soomustläbiv laskemoon, soomust läbistava toimega lõhke- ja süütelaskemoon, õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun ning eriohtlikkusega relvade, granaadiheitja ja nimetatud sõjarelvade laskemoon (lg 4). Keelatud relva- ja padrunimudelile tehakse tüübikinnitus ainult kollektsioneerimise registreerimiseks (RelvS § 23 lg 12).
§ 20 ja § 23 lg 12 relvaseadus
Turvalisuse tagamine
Enda ja oma vara kaitsmine on Eestis omaette relva soetamise, omamise ja valdamise otstarve (RelvS § 28 lg 1 p 3). Eesti kodanik võib selleks alates 18. eluaastast soetada gaasirelva ja sileraudse püssi, alates 21. eluaastast ka kombineeritud või vintraudse püssi, püstoli või revolvri (RelvS § 29 lg 1 p 1 ja 2); välismaalane samadel tingimustel ainult siis, kui ta on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning tal on Eesti elamisluba või elamisõigus (RelvS § 30 lg 2). Kui see on loa ainus otstarve, tuleb igal pikendamisel uuesti sooritada relva käsitsemise katse (RelvS § 41 lg 7). Kes omab üle kaheksa üksnes selleks soetatud tulirelva, peab neid hoidma relvahoidlas, sõltumata hoiukohast (RelvS § 29 lg 1¹, § 25 lg 7). Turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta võib hoida kokku kuni 200 padrunit (RelvS § 46 lg 5 p 1).
§ 28 lg 1 p 3, § 29 lg 1 ja 1¹ relvaseadus
Überlassung (Saksamaa)
Kes annab teisele relva või laskemoona tegeliku valitseva võimu, annab selle üle (Überlassung) (Anlage 1 Abschnitt 2 Nr. 3 WaffG) — nii müügi, kinkimise kui ka laenamise puhul. Üle anda tohib ainult õigustatud isikule; õigustatus peab olema ilmne või tõendatud (§ 34 Abs. 1 WaffG). Waffenbesitzkarte'i omaja, kes annab üle loakohustusliku tulirelva, teatab sellest kahe nädala jooksul (§ 37a S. 1 Nr. 1 WaffG). Teatamiskohustus ei laiene üleandmisele § 12 Abs. 1 WaffG-s nimetatud juhtudel — näiteks relva laenamisele teisele Waffenbesitzkarte'i omajale kuni üheks kuuks eesmärgil, mida tema tunnustatud vajadus hõlmab (§ 12 Abs. 1 Nr. 1 lit. a, § 37e Abs. 3 WaffG).
§§ 34, 37a, 37e WaffG
Vaba käive
Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon, mida tohib soetada ilma loata (RelvS § 18): CS-i või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihusti gaasi kontsentratsiooniga kuni 5 % (lg 1 p 1 ja lg 6); pneumorelv kaliibriga kuni 4,5 mm, kaasa arvatud (p 2); tehnilistele nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelv, millest ei saa tulistada gaasipadruni gaasilaenguga (p 2¹); jahinuga ja -puss, tääknuga ja torketääk, allveenuga, spordiotstarbeline vehklemisrelv ning ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv või selle koopia (p 3–6); amb (p 7) ja sportvibu (p 8) — mõlemad sõnaselgelt alates 01.07.2018 — ning allveerelv (p 9). Vabad on ka padrunikomponendid: kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest (lg 2). Alla 18-aastane ei tohi neid soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada (lg 4); vastava spordiala harrastaja tohib p 2 ja 4–9 nimetatud relva vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada alates kümnendast eluaastast, kuid mitte soetada ega omada (lg 5). Hoiatus- ja signaalrelva tohib avalikus kohas kanda ainult varjatult (lg 4¹; RelvS § 50 lg 2). Džaulipiiri Eesti seadus ei tunne — pneumorelva puhul on määrav ainult kaliiber.
§ 18 relvaseadus
Varjatult kandmine
Avalikus kohas tuleb relva ja laskemoona kanda varjatult ning nii, et need ei kaoks ega satuks teise isiku valdusse ja et juhuslik kahju oleks välistatud; kantava tulirelva padrunipesas ei tohi olla padrunit, välja arvatud revolvri puhul (RelvS § 50 lg 2). Nähtavalt tohivad relva kanda ainult vormiriietust kandvad turvateenistujad ja siseturvatöötajad tööülesande täitmisel (lg 2¹). Kandmine on keelatud joobeseisundis ning koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud seal teenistus- või tööülesannet täitval isikul (lg 3). Kandjal peab olema kaasas isikut tõendav dokument (lg 1). Jahil kandmist reguleerib jahiseadus (lg 6).
§ 50 lg 1–3 relvaseadus
Wesentliche Teile (Saksamaa)
Osad, mida Saksa seadus võrdsustab tulirelvaga: raud või gaasiraud, lukk (jagatud luku puhul lukupea ja kandur), padrunipesa, kui see ei kuulu raua juurde, ning lukukoda — kaheosalise lukukoja puhul ülemine ja alumine osa, lühirelval raam (Griffstück) —, lisaks eeltöödeldud olulised osad, mille saab valmis teha üldkasutatavate tööriistadega (Anlage 1 Abschnitt 1 Unterabschnitt 1 Nr. 1.3.1 WaffG). Kes need soetab, vajab sama luba kui relva jaoks (Nr. 1.3); ümberehitusest ja vahetusest teatatakse kahe nädala jooksul (§ 37a S. 1 Nr. 3 WaffG). Salved, kabad ja sihtoptika ei ole olulised osad. Tsentraalsüütega padrunite vahetussalved, mis mahutavad üle 20 padruni (lühirelv) või üle kümne (pikk relv), ja öösihikud on aga keelatud esemed, kitsalt piiratud erandidega (Anlage 2 Abschnitt 1 Nr. 1.2.4.2 bis 1.2.4.4 WaffG).
Anl. 1 Abschn. 1 UA 1 Nr. 1.3 WaffG