Relva hoidmine: kapp, hoidla ja kogused

Juhend · relvaseadus §§ 45–46, siseministri määrus nr 90

Eesti hoiustamisõiguses on astmeid vähe ja põhireegel on lihtne: relv seisab laadimata (§ 45 lg 3) püsivalt kinnitatud relvakapis (§ 46 lg 3), mis vastab standardile EN 1143-1 või EN 14450. Kaks kohta, kus see pilt muutub, on üksainus relv (§ 46 lg 8) ja üheksas tulirelv (§ 46 lg 4). Muud arvud Eesti hoiustamisõiguses ei loe.

Kus relva üldse hoida tohib

Relva ja laskemoona hoitakse elukohas või muul Politsei- ja Piirivalveameti heakskiidetud aadressil; lisaks tohib loale kanda kuni kaks ajutist hoiukohta (§ 46 lg 1). Relv on hoiul laadimata (§ 45 lg 3). Hoiukoha vahetumisest tuleb teatada 7 tööpäeva jooksul (§ 42 lg 1 p 2, lg 2) — see on tähtaeg, mis ununeb kõige sagedamini.

Relvakapp ja selle tehnilised nõuded

Kapp peab olema püsivalt kinnitatud põranda, seina või hoone muu ehitusdetaili külge (§ 46 lg 3). Tehnilised nõuded on siseministri 27.11.2001 määruses nr 90:

§ 8 lg 1: kapp vastab standardile EN 1143-1 või EN 14450.
§ 8 lg 2 asendus: läbivalt vähemalt 3 mm terasplekk ja vähemalt üks turvalukk.
§ 8 lg 3: laskemoona lahter on eraldi lukustatav ja selle võti ei tohi olla kapis.

Eesti seadus ei nõua siin tulekindlust ega kapi massi — määrav on standard või selle asendus. Millist konkreetset kappi ostja valib, otsustab tema, ja vastavust tõendab kapi enda dokument.

Ühe relva erand

Ühe ainsa relva ja selle juurde kuuluva laskemoona jaoks ei ole kappi vaja, kui need on kohas, kus kõrvalised isikud neid raskesti avastavad ja raskesti kätte saavad (§ 46 lg 8). Erand on kitsam, kui esmapilgul paistab: see ei kehti relva kohta, millel on piiratud käibega salv — siis kehtivad § 46 lg 3–6 tavanõuded. Ja niipea kui majja tuleb teine relv, on erand läbi.

Üheksas tulirelv muudab pildi

Alates üheksandast tulirelvast on vaja relvahoidlat või kappi, mille tootja on ette näinud üheksale ja enamale relvale (§ 46 lg 4). Määruse § 8¹ järgi peab selline kapp olema tootja poolt just selleks ette nähtud ja EN-standardile vastav; asendusena kehtivad neli tingimust koos: vähemalt 4 mm terasplekk, vähemalt üks turvalukk, relv mahub sisse täies pikkuses ilma lahti võtmata ja relv on lisaks kapi konstruktsiooni külge kinnitatud.

Kaheksa on ühtlasi ainus arv, mis Eesti relvaõiguses üldse midagi muudab: relvade koguarvule füüsilisele isikule ülempiiri ei ole. Kes on üle kaheksa relva soetanud üksnes turvalisuse tagamiseks, langeb lisaks kollektsiooni hoiustamise nõuete alla (§ 29 lg 1¹; üleminekusäte § 91 lg 13). Kollektsiooni ennast hoitakse alati relvahoidlas (§ 25 lg 7).

Relvahoidla nõuded

Relvahoidla ei ole suurem kapp, vaid ehitis. Määruse nr 90 §§ 2–7 nõuavad muu hulgas:

seinad raudbetoonist või silikaatkivist alates 40 cm või seest 15 mm varbadega võrestatud (silma suurus kuni 150 × 150 mm);
lagi ja põrand raudbetoonist;
topeltuks: väljast teras vähemalt 6 mm kahe turvalukuga ja väljapoole avanev, seest võreuks;
aknatrellid 10 mm varbadest, keevitatud, silma suurus kuni 100 × 100 mm;
plahvatuskindel elektripaigaldis ja oma tuletõkkesektsioon;
valve- ja tulekahjusignalisatsioon ning tugevdatud piksekaitse;
õhuniiskus kuni 50 %;
hoidla ei tohi olla sõidukigaraažis.

Laskemoon, püssirohi ja sütikud

Padrunid, püssirohi ja sütikud kuuluvad eraldi lukustatavasse lahtrisse või relvahoidlasse (§ 46 lg 6). Püssirohtu hoitakse ainult tehase pakendis või suletud metallnõus ja vähemalt ühe meetri kaugusel küttekehadest (määruse § 9).

Korraga hoitava laskemoona ülemmäärad on § 46 lg 5:

200 padrunit turvalisuse tagamise relvadele;
100 gaasipadrunit;
300 padrunit vintraudsele ja 300 sileraudsele jahirelvale;
5000 padrunit spordirelvadele;
püssirohtu 1 kg relva kohta, kokku kõige rohkem 5 kg;
5000 sütikut.

Mitmeotstarbeline relv saab alati kõrgeima sobiva koguse (lg 5¹). Koos Kaitseliidu registrisse kantud relvadega on ülempiir kokku 10 000 padrunit (lg 5²). Kogujal on lisaks oma piir: pärast 1945. aastat valmistatud padrunimudelist kuni 200 padrunit (§ 25 lg 3¹).

Mida seadus ei ütle

Perioodilist hoiukoha kontrolli eraisikul ei ole sätestatud. Kaks korda aastas toimuv kontroll puudutab § 46 lg 9 järgi ainult juriidilisi isikuid. Kas Politsei- ja Piirivalveamet eraisiku hoiutingimusi loa pikendamisel siiski vaatab, ei ole seadusest välja loetav — see jääb lahtiseks küsimuseks, mida tasub ametist endast küsida.
Kapi maksumusele, kaalule ega tulekindlusele nõudeid ei ole.
Muudatused on menetluses. Riigikogus on alates 2026. aasta aprillist teisel lugemisel eelnõu 855 SE, mis muudaks laskemoona koguseid ja leevendaks hoiustamise nõudeid. See ei ole kehtiv õigus ja seda ei ole siin arvestatud.

Kuidas selles korda hoida

Waffenschrankis lood hoiukohad koos nende klassiga — ilma kapita (üks relv), relvakapp, üheksale ja enamale relvale ette nähtud kapp või relvahoidla — ja seod relvad nendega. Rakendus näitab, mitu relva ühes kohas on, ehk täpselt seda arvu, millest § 46 lg 4 sõltub. Midagi see heaks ei kiida: hindaja on Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilised näitajad seisavad sinu kapi enda dokumendil.

Korduvad küsimused

Kas esimese relva jaoks on kappi vaja?

Ühe ainsa relva ja selle juurde kuuluva laskemoona jaoks kappi vaja ei ole, kui need on kohas, kus kõrvalised isikud neid raskesti avastavad ja raskesti kätte saavad (relvaseadus § 46 lg 8). See erand ei kehti relva kohta, millel on piiratud käibega salv — siis kehtivad § 46 lg 3–6 tavanõuded. Teisest relvast alates on vaja relvakappi, mis on püsivalt kinnitatud ja vastab siseministri määruse nr 90 § 8 nõuetele.

Millal ei piisa enam tavalisest relvakapist?

Alates üheksandast tulirelvast. Siis on vaja relvahoidlat või kappi, mille tootja on ette näinud üheksale ja enamale relvale (relvaseadus § 46 lg 4, määruse nr 90 § 8¹). Kaheksa on Eesti õiguses ainus arv, mis hoiustamises midagi muudab — relvade koguarvule ülempiiri füüsilisele isikule ei ole. Kes on üle kaheksa relva soetanud üksnes turvalisuse tagamiseks, langeb lisaks kollektsiooni hoiustamise nõuete alla (§ 29 lg 1¹).

Kas politsei kontrollib kodust hoiukohta?

Relvaseadus näeb kaks korda aastas toimuva hoiutingimuste kontrolli ette ainult juriidilistele isikutele (§ 46 lg 9). Eraisiku kohta seadus sellist perioodilist kontrolli ei sätesta. Kas ja kuidas Politsei- ja Piirivalveamet eraisiku hoiukohta loa pikendamisel siiski vaatab, ei ole seadusest välja loetav — seda küsi ametist endast. Hoiukoha muutusest tuleb igal juhul teatada 7 tööpäeva jooksul (§ 42 lg 1 p 2).

Tegemist ei ole õigusabiga. Sätted on nimetatud selleks, et neid saaks allikast järele vaadata: relvaseadus redaktsioonis RT I, 12.12.2024, 4 ja siseministri 27.11.2001 määrus nr 90 (RT I, 20.05.2020, 27). Millest konkreetsel juhul piisab, otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Seisuga september 2026.