Eesti hoiustamisõiguses on astmeid vähe ja põhireegel on lihtne: tulirelv on hoiul tühjaks laetuna, püsivalt kinnitatud relvakapis, mis vastab EN-standardile. Kaks kohta, kus see pilt muutub, on üksainus relv ja üheksas tulirelv. Muud arvud Eesti hoiustamisõiguses ei loe.
Kus relva üldse hoida tohib #
Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas oma elukohas või enda määratud muul aadressil; lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas. Elukohast erineval aadressil asuv hoiukoht ja ajutised hoiukohad peavad olema Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud. Elukohas asuva hoiukoha jaoks ei ole amet eraldi kooskõlastust nõudnud: tema 2019. aasta taotlusvormidel märgitakse „tegelik elukoht ehk relva(de) hoiukoht“ ja kooskõlastust küsitakse üksnes relva hoidmiseks „elukohast erineval aadressil või ajutises hoiukohas“; ka ameti 2018. aasta volituste käskkiri nimetab kooskõlastust vaid mitteelukohas asuva hoiukoha puhul (relvaseadus § 46 lg 1; PPA füüsilise isiku relvaloa taotluse ja relvaloa vahetamise taotluse vormid (01.01.2019); PPA peadirektori 15.07.2018 käskkiri nr 1.1-1/77 p 1.13).
Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvalise isiku juurdepääsu; tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna (relvaseadus § 45 lg 2 ja 3).
Ja tähtaeg, mis ununeb kõige sagedamini:
Kui relva hoiukoha asukoht muutub või soovid muuta relvaloale kantud relva otstarvet, tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametile teatada 7 tööpäeva jooksul (relvaseadus § 42 lg 1 p 2 ja 3, lg 2). Kui uus hoiukoht ei asu sinu elukohas, peab aadress olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud (relvaseadus § 46 lg 1); kui samas elukohas vahetub üksnes relvakapp, ei ole see teatamiskohustuslik muudatus. PPA muudab loa andmed 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates; riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (relvaseadus § 42 lg 4 ja 5). Kui relva hoiukoht rakenduses muutub, loob rakendus tähtaja ise – koos küsimusega, kas aadress on muutunud.
Relvakapp ja selle tehnilised nõuded #
Tulirelva hoidmiseks peab olema põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud relvakapp. Kapp peab vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; kui see standardile ei vasta, peab kapp tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk (relvaseadus § 46 lg 3; siseministri määrus nr 90 § 8 lg 1 ja 2).
Kui relvakapis hoitakse koos relvaga ka laskemoona, sütikuid ja püssirohtu, peab selleks olema eraldi lukustatav osa, mille võtit ei tohi hoida relvakapis; kui laskemoona hoitakse relvast eraldi relvakapis, ei ole eraldi lukustatav osa nõutav. Relvakapi võti on relvaomaniku valduses või peidetud nii, et see ei satu kõrvaliste isikute kätte (siseministri määrus nr 90 § 8 lg 3 ja 4).
Eesti seadus ei nõua siin tulekindlust ega kapi massi — määrav on standard või selle asendus. Millist konkreetset kappi ostja valib, otsustab tema, ja vastavust tõendab kapi enda dokument.
Ühe relva erand #
Relvakappi, lukustatavat sahtlit ega laegast ei ole vaja ühe relva ja selle laskemoona puhul; siis tuleb need hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb siiski hoida relvakapi nõuete järgi (relvaseadus § 46 lg 8).
Erand on kitsam, kui esmapilgul paistab: piiratud käibega salvega relva puhul see ei kehti ja niipea, kui majja tuleb teine relv, on erand läbi.
Üheksas tulirelv muudab pildi #
Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema relvahoidla — spetsiaalselt kohandatud ruum — või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks. Kui ühe relva erand (relvaseadus § 46 lg 8) välja arvata, on kaheksa ainus relvade arv, millest relvaseadus hoidmise nõuded sõltuvaks teeb; üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva tuleb hoida relvahoidlas. Füüsilise isiku relvade koguarvule ülempiiri seadus ei sätesta (relvaseadus § 46 lg 4 ja 8, § 29 lg 1¹).
Üheksa või enama relva kapp peab olema tootja poolt selleks ette nähtud ja vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450. Kui see nii ei ole, võib kappi kasutada vaid siis, kui on täidetud kõik neli tingimust: kapp on vähemalt 4 mm paksusest terasplekist, sellel on vähemalt üks turvalukk, relv mahub kappi lahti võtmata originaalpikkuses ja relv on turvalukuga kapi konstruktsiooni külge kinnitatud (siseministri määrus nr 90 § 8¹ lg 1 ja 2).
Kaks juhtu, kus relvahoidla on vaja juba varem:
- Kes omab rohkem kui kaheksat üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva, sellele kohaldub ka kollektsiooni nõue hoida tulirelvi relvahoidlas. Kes oli sellised relvad soetanud enne 1. juulit 2018, sellele kehtib nõue alates 1. juulist 2019 (relvaseadus § 29 lg 1¹, § 25 lg 7, § 91 lg 13).
- Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas; kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või muud relvad kui tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas (relvaseadus § 25 lg 6¹ ja 7).
Relvahoidla nõuded #
Relvahoidla ei ole suurem kapp, vaid ehitis. Siseministri määrus nõuab muu hulgas:
- Seinad on raudbetoonist või silikaattellistest ja vähemalt 40 cm paksud; kui see ei ole võimalik, kaetakse need seest kindlalt kinnitatud võreseinaga vähemalt 15 mm terasvarrastest, võreava kuni 150 × 150 mm. Põrand ja lagi on raudbetoonist (siseministri määrus nr 90 § 2, § 3 lg 1).
- Hoidlal on topeltuksed: välimine vähemalt 6 mm paksusest terasest, kahe turvalukuga ja avaneb ainult väljapoole; sisemine on võreuks vähemalt 15 mm terasvarrastest, seestpoolt suletava turvalukuga (siseministri määrus nr 90 § 3 lg 2).
- Akendel on seina sisse kinnituvad võred vähemalt 10 mm terasvarrastest, ava kuni 100 × 100 mm, varraste ristumised kokku keevitatud; esimese korruse akendel on lisaks metallist või metalliga ülelöödud luugid (siseministri määrus nr 90 § 4 lg 1).
- Elektriseadmed on plahvatusohutud; hoidlal on oma tuletõkkesektsioon, elektrooniline valvesignalisatsioon, tõhustatud piksekaitse ja automaatne tulekahjusignalisatsioon. Õhuniiskus ei tohi ületada 50 % ja hoidlat ei tohi rajada garaaži ega selle põranda alla, kui seal hoitakse sõidukeid (siseministri määrus nr 90 § 5 lg 1, § 6).
Laskemoon, püssirohi ja sütikud #
Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas (relvaseadus § 46 lg 6).
Püssirohtu hoitakse ainult tehasepakendis või suletud metallpurkides ja vähemalt 1 m kaugusel kütteseadmest (siseministri määrus nr 90 § 9 lg 1).
Relvade arv ei ole piiratud, küll aga korraga hoitava laskemoona kogus:
Lahendamata Füüsiline isik võib hoida kuni 200 padrunit oma turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta, kuni 100 gaasirelvapadrunit, kuni 300 padrunit iga vintraudse ja kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta, kuni 5000 padrunit oma sporditulirelvade kohta, kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg, ning kuni 5000 sütikut. Kui isiku nimele on registreeritud mitme otstarbega tulirelv, ei tohi hoitav laskemoona kogus ületada suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust (§ 46 lg 5¹); kas see piir kehtib ainult selle relva laskemoonale või kogu laskemoonale, seadus otsesõnu ei ütle (relvaseadus § 46 lg 5 ja 5¹).
- Kellel on mitme otstarbega tulirelv ja lisaks sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, võib hoida laskemoona mõlema registri relvade jaoks ette nähtud koguses, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000 padrunit (relvaseadus § 46 lg 5²).
- Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat (relvaseadus § 25 lg 3¹).
Mida seadus ei ütle #
- Perioodilist hoiukoha kontrolli eraisikul ei ole sätestatud. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vähemalt kaks korda aastas juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist; eraisiku hoiukoha perioodilist kontrolli seadus ette ei näe. Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade käitlemise üle teeb siiski Politsei- ja Piirivalveamet ja kui kontrollimisel tuvastatakse, et loa omajal ei ole seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks, peatatakse tema relvaloa kehtivus (relvaseadus § 46 lg 9, § 88 lg 1, § 43 lg 1 p 3). Kas Politsei- ja Piirivalveamet eraisiku hoiutingimusi loa pikendamisel siiski kontrollib, ei ole seadusest välja loetav — see jääb lahtiseks küsimuseks, mida tasub ametist endast küsida.
- Kapi maksumusele, kaalule ega tulekindlusele nõudeid ei ole.
- Muudatused on menetluses. Riigikogu menetluses on eelnõu 855 SE (esimene lugemine 13.04.2026, teisele lugemisele saadetud 28.09.2026), mis muudaks laskemoona koguseid ja leevendaks hoiustamise nõudeid. See ei ole kehtiv õigus ja seda ei ole siin arvestatud.
Kuidas selles korda hoida #
Waffenschrankis lood hoiukohad koos nende klassiga — ilma kapita (üks relv), relvakapp, üheksale ja enamale relvale ette nähtud kapp või relvahoidla — ja seod relvad nendega. Rakendus näitab, mitu relva ühes kohas on, ehk täpselt seda arvu, millest kapi nõue sõltub. Rakendus ise midagi heaks ei kiida: hindaja on Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilised näitajad on kirjas sinu kapi enda dokumentides.