Eesti relvaõiguses on kaks luba, mida ei tohi segi ajada: relvaluba on alusdokument ja kehtib kuni viis aastat, soetamisluba on ühekordse soetamise luba ja kehtib kolm kuud. Järjekord on Eestis just see — kõigepealt relvaluba:
Soetamisloa taotlejal peab olema kehtiv relvaluba (relvaseadus § 35 lg 4).
Relvaluba: viis aastat on ülempiir, mitte reegel #
Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Lühemaks ajaks antakse luba muu hulgas siis, kui taotleja seda soovib (relvaseadus § 34 lg 7 ja 8).
Kui arst annab tõendi kolmeks aastaks, saad ka loa kolmeks aastaks. Relva kandmise kohta sätestab seadus:
Relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba; kaasas peab olema isikut tõendav dokument. Relvakandmisluba on juriidilise isiku töötajale, laskespordiklubi liikmele või teatud ühingu liikmele juriidilise isiku relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks ettenähtud luba; oma relva kandmiseks eraldi luba vaja ei ole. Avalikus kohas kantakse relva varjatult ja kantava tulirelva padrunipesas ei tohi olla padrunit, välja arvatud revolvri puhul. Joobeseisundis ning koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel on relva kandmine keelatud (relvaseadus § 50 lg 1–3, § 40¹ lg 1).
Pikendamine algab kaks kuud varem #
Relvaluba kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui tervisetõend (relvaseadus § 34 lg 7). Pikendamise taotlus koos tervisetõendi ja nõuete täitmist tõendavate dokumentidega (nt laskespordiklubi liikmesuse tõend või jahitunnistus) tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt 2 kuud enne loa kehtivuse lõppu (§ 41 lg 2 ja 5); riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (§ 41 lg 6). Enne pikendamist tuleb tõendada relvaloale kantud relvade olemasolu (§ 41 lg 11). Kui relvaloale on relva otstarbena märgitud üksnes turvalisuse tagamine, tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse (§ 41 lg 7, § 35 lg 6); ilma selleta luba ei pikendata (§ 41 lg 12). Seadus ei ütle otsesõnu, mis juhtub, kui kahe kuu tähtaeg mööda lastakse. Politsei- ja Piirivalveameti praktika järgi hiljem esitatud taotlust üldjuhul läbi ei vaadata ja tuleb taotleda uus luba (ERR, 08.11.2024). Ühel juhul on halduskohus ja ringkonnakohus haiguse ja pikkade ootejärjekordade tõttu tähtaja ennistanud (Nõgols vs. PPA, COBALTi teade 09.12.2025) – sellele ei peaks sa lootma. Kui relvaluba lõpeb, pead relvad ja laskemoona andma Politsei- ja Piirivalveametile üle hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval ning need kolme kuu jooksul üleandmisest võõrandama, vastasel juhul need võõrandatakse sundkorras (§ 44 lg 1, 6 ja 8). Iga lõppkuupäevaga relvaloa ja paralleelrelvaloa kohta loob rakendus ise tähtaja viimasele päevale enne seda piiri ja annab märku 90, 30 ja 7 päeva enne ning samal päeval. Hoolitse tervisetõendi eest varakult: Kaitseliidu juhendi järgi suunab perearst tavaliselt psühhiaatri vastuvõtule ja ootejärjekorrad on pikad. Lisameeldetuletuse 4 kuud enne loa lõppu saad siin ise lisada.
Uue tervisetõendi hankimine võtab aega, seepärast on tegelik alguspunkt varasem kui seaduse kaks kuud. Mida pikendamisel lisaks tõendada tuleb, sõltub otstarbest:
Tavalise sporditulirelva puhul treeningute tõendamise kohustust ametiasutuse ees ei ole, kuid klubi liikmesus on omamise püsiv eeldus: sporditulirelva tohib soetada, omada ja vallata ainult vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (relvaseadus § 29 lg 2), liikmesust tõendatakse igal pikendamisel (§ 41 lg 2 p 3) ja klubi peab liikmesuse lõppemisest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile teatama (relvaseadus § 87⁸ lg 4). Treeningute või võistluste alammäära sellel astmel ei ole. Jahitulirelva puhul on eelduseks jahitunnistus (§ 29 lg 3), mida samuti tõendatakse pikendamisel (§ 41 lg 2 p 3). Rangemad nõuded kehtivad piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelva puhul: tuleb tõendada aktiivset harjutamist laskevõistlusteks või võistlustel osalemist (§ 34 lg 1³), sealhulgas vähemalt 12 kuud laskespordiklubi liikmesust taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul, osalemist vähemalt ühel laskespordiorganisatsiooni korraldatud või kaaskorraldatud laskevõistlusel taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul ja klubi kinnitust, et relv on harrastatava ala jaoks vajalik (§ 34 lg 1⁴); seda kontrollitakse igal pikendamisel uuesti (§ 41 lg 2 p 3). Kui relvaloale on relva otstarbena märgitud üksnes turvalisuse tagamine, klubi liikmesust ei nõuta, kuid igal pikendamisel tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse (§ 41 lg 7, § 35 lg 6).
Jahitulirelva võib soetada, omada ja vallata isik, kellel on jahitunnistus — relvaluba seda ei asenda (relvaseadus § 29 lg 3).
Relvasoetamisluba: kolm kuud ja pikendus #
Relvasoetamisluba kehtib 3 kuud loa väljastamise päevast (relvaseadus § 32 lg 7); loa kehtivuse lõppkuupäev on loale kantud (§ 32 lg 6 p 7). Luba võidakse pikendada 3 kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne loa kehtivuse lõppu; pikendamine on ameti kaalutlusotsus ja taotlejal ei ole sellele nõudeõigust. Kas luba saab pikendada rohkem kui ühe korra, seadus ei ütle. Kui luba on aegunud, tuleb taotleda uus soetamisluba; relvaloale veel kandmata relv tuleb koos laskemoonaga üle anda Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval (relvaseadus § 44 lg 1). See meeldetuletus tuleb 2 kuu möödumisel, et pikendamise taotluse saaks esitada enne loa kehtivuse lõppu. Kui oled soetamisloa dokumendina sisestanud, tuletab rakendus lisaks automaatselt meelde ka selle kehtivuse lõppu.
Millal kell tiksuma hakkab #
- Ost Eesti relvakauplusest või välismaalt: Välismaal soetatud relv tuleb esitada elukohajärgsele prefektuurile 7 tööpäeva jooksul pärast Eestisse saabumist. Eesti relvakauplusest ostes tähtaega ei teki: seal registreeritakse relv tehingu hetkel (§ 33 lg 1 RelvS).
- Pärimine, leid, autasu — soetamisluba ei ole vaja: Päritud, leitud või ühisomandis oleva relva ning autasuna saadud nimelise tulirelva registreerimiseks soetamisluba ei nõuta; esitada tuleb soetamise seaduslikkust tõendav dokument (relvaseadus § 33 lg 3).
- Kaotus, vargus, hävimine — viivitamata: Relva kaotusest, vargusest või hävimisest tuleb politseile viivitamata teatada (relvaseadus § 10 lg 3, § 42 lg 1 p 1). Päevades väljendatud tähtaega seadus ei nimeta.
- Hoiukoha või otstarbe muutus — 7 tööpäeva: Kui relva hoiukoha asukoht muutub või soovid muuta relvaloale kantud relva otstarvet, tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametile teatada 7 tööpäeva jooksul (relvaseadus § 42 lg 1 p 2 ja 3, lg 2). Kui uus hoiukoht ei asu sinu elukohas, peab aadress olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud (relvaseadus § 46 lg 1); kui samas elukohas vahetub üksnes relvakapp, ei ole see teatamiskohustuslik muudatus. PPA muudab loa andmed 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates; riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (relvaseadus § 42 lg 4 ja 5). Kui relva hoiukoht rakenduses muutub, loob rakendus tähtaja ise – koos küsimusega, kas aadress on muutunud.
- Loa lõppemine või kehtetuks tunnistamine: Kui soetamisloa või relvaloa kehtivus lõpeb või peatatakse või luba tunnistatakse kehtetuks, tuleb relv ja laskemoon anda Politsei- ja Piirivalveametile üle hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval. Loa kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb relv ja laskemoon üleandmise päevast kolme kuu jooksul võõrandada (relvaseadus § 44 lg 1 ja 6).
- Pärandiks saadud relv — 3 kuud pärandi vastuvõtmisest: Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, annab need viivitamata üle politseile (relvaseadus § 5 lg 1; üleandmise kord § 44 lg 3–4). Pärijal on alates pärandi vastuvõtmisest kolm kuud aega, et taotleda relvaluba, taotleda relva laskekõlbmatuks muutmist või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamist või võõrandada relv ja laskemoon (§ 5 lg 2); päritud relva registreerimisel soetamisluba ei nõuta (§ 33 lg 3). Relvaloa andmisest keeldumise korral on võõrandamiseks aega kolm kuud (§ 5 lg 3); kui relva ja laskemoona nende tähtaegade jooksul ei võõrandata, kuuluvad need sundvõõrandamisele (§ 5 lg 5).
- Relva kasutusse andmine teisele loaomanikule: Spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks võib registreeritud relva ja laskemoona anda Eestis teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks, kui teisel isikul on seda liiki jahi- või sporditulirelva relvaluba; kasutusse andmist peab kontrollimisel saama kohe tõendada (relvaseadus § 29 lg 4).
Mida esmakordseks taotlemiseks vaja on #
Relvaloa taotlusele lisatakse tervisetõend ja vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist tõendav dokument ning luba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relvaeksami — teooriaeksami ja relva käsitsemise katse. Eksami tulemus kehtib üks aasta ja eksam sooritatakse eesti keeles. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul kõigi dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast (relvaseadus § 35 lg 1, 2, 6 ja 7).
Relvaloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on 60 eurot, pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõiv 30 eurot ja relvaeksami riigilõiv 90 eurot; kui sooritatakse ainult teooriaeksam või relva käsitsemise katse, on riigilõiv 75 eurot (riigilõivuseadus § 263 lg 1 ja 3, § 264 lg 1 ja 2).
Turvalisuse tagamiseks võib vähemalt 18-aastane Eesti kodanik soetada gaasirelva ja sileraudse püssi, vähemalt 21-aastane ka kombineeritud või vintraudse püssi, püstoli või revolvri (relvaseadus § 29 lg 1 p 1 ja 2).
Mida rakendus tähtaegadest jälgib #
Kui valid rakenduses riigiks Eesti, saad loaliikideks relvaloa, relvasoetamisloa, paralleelrelvaloa, kollektsioneerimisloa ja Euroopa tulirelvapassi, jahitunnistuse aga eraldi kirjena. Meeldetuletused käivad Eesti tähtaegade järgi: pikendamine kolm kuud enne relvaloa lõppu, soetamisluba kahe kuu pärast, seitse tööpäeva välismaalt soetatud relva esitamiseks ja seitse tööpäeva hoiukoha või otstarbe muutuse teatamiseks. Otsustajaks jääb Politsei- ja Piirivalveamet; rakendus üksnes hoiab kuupäevad silme ees.
Mis on menetluses ja mida siin ei ole #
Riigikogu menetluses on eelnõu 855 SE (esimene lugemine 13.04.2026, teisele lugemisele saadetud 28.09.2026), mis muudaks muu hulgas soetamisloa tähtaega ja laskemoona koguseid. See ei ole kehtiv õigus ja siin lehel seda arvestatud ei ole. 01.10.2026 jõustunud redaktsioon muudab ainult vastutava ministri nimetust. 01.01.2027 jõustuv redaktsioon muudab aga kutsealuste ja reservis olevate isikute lubade menetlust: Alates 01.01.2027 ei pea Kaitseressursside Amet ega Kaitsevägi enam halduskohtult luba taotlema: otsuse keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kes ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust, teevad nad kaitseväeteenistuse seaduse alusel ise. Ka juba antud loa kehtivuse peatamise otsustavad nad kaitseväeteenistuse seaduse alusel ise; Politsei- ja Piirivalveamet teeb nende teate põhjal kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning taastab loa kehtivuse, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on talle teatanud, et peatamise alus on ära langenud või peatamise otsus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud (relvaseadus § 36 lg 1 p 14¹, lg 1³ ja 2², § 43 lg 1 p 8, lg 1⁶ ja 2² (kehtetud), § 44 lg 7¹, 7² ja 7³ (RT I, 11.07.2026, 151)).