See leht koostatakse samadest kataloogidest, mille põhjal Waffenschrank arvutab. Mis siin kirjas on, näitab rakendus samas sõnastuses seal, kus see kehtib — lubade, tähtaegade ja hoiukohtade juures. Kui andmed muutuvad, muutuvad need mõlemas kohas — rakenduses järgmise uuendusega.
Lühidalt #
- Teatamine pärast soetamist
- Kataloogis pole ühtset päevades väljendatud tähtaega — üksikjuhtumite kohta vt tähtajad allpool
- Teatamine pärast võõrandamist
- Kataloogis pole ühtset päevades väljendatud tähtaega — üksikjuhtumite kohta vt tähtajad allpool
- Korduv kontroll
- Kataloogis pole korduvat kontrolli
Load #
| Luba või dokument | Kehtivus | Korduv kohustus |
|---|---|---|
| Relvaluba | tähtajaline | — |
| Relvasoetamisluba | Soetamise tähtaeg | — |
| Paralleelrelvaluba | tähtajaline | — |
| Relvakandmisluba (juriidilise isiku relva kandmine) | tähtajaline | — |
| Kollektsioneerimisluba | tähtajaline | — |
| Euroopa tulirelvapass | tähtajaline | — |
| Kaitseliidu relvaluba | tähtajaline | — |
| Jahitunnistus | tähtajaline | — |
| Jahipidamisõiguse tasu (maksekinnitus) | tähtajaline | — |
| Suuruluki laskekatse tunnistus | tähtajaline | — |
| Vibujahi laskekatse tunnistus | tähtajaline | — |
Piirarv #
Füüsilise isiku relvade arvule relvaseadus ülemmäära ei sea – ei kokku ega liikide kaupa; iga soetamise jaoks on siiski vaja soetamisluba, millele kantakse soetada lubatud relvade arv (relvaseadus § 32 lg 6 p 4). Piiratud on hoitava laskemoona kogus (relvaseadus § 46 lg 5): kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku, kuni 100 gaasirelvapadrunit, kuni 300 padrunit iga vintraudse ja kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta, kuni 5000 padrunit sporditulirelvade kohta kokku, kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg, ning kuni 5000 sütikut. Kui isiku nimele on registreeritud mitme otstarbega tulirelv, ei tohi laskemoona kogus ületada suurima lubatud kogusega otstarbe kogust (§ 46 lg 5¹); kas see piir kehtib ainult selle relva laskemoonale või kogu laskemoonale, seadus otsesõnu ei ütle ning sellekohast kohtu- ega halduspraktikat teada ei ole. Kui lisandub Kaitseliidu tegevliikme relv, on ülempiir kokku 10 000 padrunit (§ 46 lg 5²). Relvade arvust sõltuvad ainult hoidmisnõuded: üks relv koos laskemoonaga võib olla ilma relvakapita kõrvalisele isikule raskesti avastatavas ja kättesaadavas kohas (§ 46 lg 8; ei kehti piiratud käibega padrunisalvega tulirelva kohta, akustilise relva kohta kehtib § 46 lg 8¹); üle kaheksa tulirelva hoidmiseks on vaja relvahoidlat või üheksale või enamale relvale ette nähtud relvakappi (§ 46 lg 4); üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva tuleb hoida relvahoidlas (§ 29 lg 1¹, § 25 lg 7).
Vajaduse tõendamine #
Tavalise sporditulirelva puhul treeningute tõendamise kohustust ametiasutuse ees ei ole, kuid klubi liikmesus on omamise püsiv eeldus: sporditulirelva tohib soetada, omada ja vallata ainult vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (relvaseadus § 29 lg 2), liikmesust tõendatakse igal pikendamisel (§ 41 lg 2 p 3) ja klubi peab liikmesuse lõppemisest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile teatama (relvaseadus § 87⁸ lg 4). Treeningute või võistluste alammäära sellel astmel ei ole. Jahitulirelva puhul on eelduseks jahitunnistus (§ 29 lg 3), mida samuti tõendatakse pikendamisel (§ 41 lg 2 p 3). Rangemad nõuded kehtivad piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelva puhul: tuleb tõendada aktiivset harjutamist laskevõistlusteks või võistlustel osalemist (§ 34 lg 1³), sealhulgas vähemalt 12 kuud laskespordiklubi liikmesust taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul, osalemist vähemalt ühel laskespordiorganisatsiooni korraldatud või kaaskorraldatud laskevõistlusel taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul ja klubi kinnitust, et relv on harrastatava ala jaoks vajalik (§ 34 lg 1⁴); seda kontrollitakse igal pikendamisel uuesti (§ 41 lg 2 p 3). Kui relvaloale on relva otstarbena märgitud üksnes turvalisuse tagamine, klubi liikmesust ei nõuta, kuid igal pikendamisel tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse (§ 41 lg 7, § 35 lg 6).
Hoiustamine #
Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna (relvaseadus § 45 lg 3) hoiukohas, mis asub isiku elukohas või Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud aadressil; lisaks võib relva hoida kuni kahes kooskõlastatud ajutises hoiukohas (relvaseadus § 46 lg 1). Tulirelva hoidmiseks peab olema põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud relvakapp (relvaseadus § 46 lg 3). Kapp peab vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450 – muul juhul peab kapp olema tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk (siseministri määrus nr 90 § 8); kapi võti on relvaomaniku valduses või peidetud nii, et see ei saaks sattuda kõrvaliste isikute kätte (siseministri määrus nr 90 § 8 lg 4). Teisi relvi hoitakse relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas (relvaseadus § 46 lg 7). Ühe relva ja selle laskemoona puhul ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav, kui neid hoitakse kohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav (relvaseadus § 46 lg 8); see ei kehti piiratud käibega padrunisalvega tulirelva kohta (akustilise relva kohta kehtib relvaseadus § 46 lg 8¹). Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks on vaja relvahoidlat või relvakappi üheksa või enama tulirelva hoidmiseks (relvaseadus § 46 lg 4); loetakse hoitavaid tulirelvi, mitte üksnes omatavaid – arvesse lähevad ka teise isiku relvad, mida samas kohas hoitakse. Selline kapp peab olema tootja ette nähtud üheksa või enama relva hoidmiseks ja vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; muul juhul peab kapp olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk, relv peab mahtuma kappi lahti võtmata ning olema turvalukuga kapi konstruktsiooni külge kinnitatud (siseministri määrus nr 90 § 8¹). Kas relvade jaotamine mitme kooskõlastatud hoiukoha vahel selle nõude välistab, seadus otsesõnu ei ütle. Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas, mille võtit ei tohi hoida relvakapis, või relvahoidlas (relvaseadus § 46 lg 6, siseministri määrus nr 90 § 8 lg 3). Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi hoitakse alati relvahoidlas (relvaseadus § 25 lg 7), samuti üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva – siin loetakse omatavaid relvi, sõltumata hoiukohast (relvaseadus § 29 lg 1¹, § 25 lg 7).
Alates 9 tulirelvast (üle kaheksa) ei piisa tavalisest relvakapist: vaja on relvahoidlat või relvakappi üheksa või enama tulirelva hoidmiseks (relvaseadus § 46 lg 4). Selline kapp peab olema tootja ette nähtud üheksa või enama relva hoidmiseks ja vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; muul juhul peab kapp olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk, relv peab mahtuma kappi lahti võtmata ning olema turvalukuga kapi konstruktsiooni külge kinnitatud (siseministri määrus nr 90 § 8¹). Loetakse hoitavaid tulirelvi, mitte üksnes omatavaid – arvesse lähevad ka teise isiku relvad, mida samas kohas hoitakse. Kas relvade jaotamine mitme kooskõlastatud hoiukoha vahel (relvaseadus § 46 lg 1) selle nõude välistab, seadus otsesõnu ei ütle. Üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva tuleb hoida relvahoidlas – kapist ei piisa (relvaseadus § 29 lg 1¹, § 25 lg 7).
| Klass | Mis kehtib |
|---|---|
| Ilma kapita – ainult üksainus relv | Relvaseadus § 46 lg 8: kui hoiad ainult ühte relva koos selle laskemoonaga, ei ole relvakapp nõutav; relva tuleb siis hoida kohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Erand ei kehti piiratud käibega padrunisalvega tulirelva kohta; sellele kehtivad § 46 lg 3–6 nõuded. |
| Relvakapp – kuni 8 relva | Püsivalt põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge kinnitatud (relvaseadus § 46 lg 3). Siseministri määruse nr 90 § 8 järgi peab kapp vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450; muul juhul peab kapp olema tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks turvalukk. Laskemoon, püssirohi ja sütikud tohivad olla relvadega samas kapis ainult siis, kui kapis on nende jaoks eraldi lukustatav osa, mille võti ei tohi olla kapis; muidu tuleb need hoida eraldi relvakapis, milles relvi ei hoita, või relvahoidlas (relvaseadus § 46 lg 6, siseministri määrus nr 90 § 8 lg 3). Kui hoitakse üle kaheksa tulirelva, sellest kapist enam ei piisa (relvaseadus § 46 lg 4); loetakse hoitavaid relvi, ka teise isiku relvi samas kohas, mitte üksnes omatavaid. |
| Relvakapp üheksale ja enamale relvale | Siseministri määrus nr 90 § 8¹: tootja peab olema kapi ette näinud üheksa või enama relva hoidmiseks ja kapp peab vastama standardile EN 1143-1 või EN 14450. Muul juhul peavad olema täidetud kõik neli tingimust koos: vähemalt 4 mm paksune terasplekk, vähemalt üks turvalukk, relv mahub kappi lahti võtmata originaalpikkuses ning on lisaks turvalukuga kapi konstruktsiooni külge kinnitatud. Laskemoona ja kapi võtme hoidmisele kehtib sama mis tavalise relvakapi puhul (siseministri määrus nr 90 § 8¹ lg 3). |
| Relvahoidla | Kohustuslik kollektsiooni kuuluvatele tulirelvadele (relvaseadus § 25 lg 7) ja juhul, kui isik omab üle kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva, sõltumata nende hoiukohast (relvaseadus § 29 lg 1¹); üle kaheksa hoitava tulirelva korral – arvesse lähevad ka teise isiku relvad samas kohas – on see alternatiiv vähemalt üheksale relvale ette nähtud kapile (relvaseadus § 46 lg 4). Siseministri määrus nr 90 §§ 2–7: seinad raudbetoonist või silikaattellistest, paksusega vähemalt 40 cm, või seestpoolt kaetud võreseinaga vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, võreava mitte üle 150 × 150 mm; lagi ja põrand raudbetoonist; topeltuksed, välimine vähemalt 6 mm paksusest terasest kahe turvalukuga, sisemine võreuks; aknavõred vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, ava mitte üle 100 × 100 mm; plahvatusohutu teostusega elektriseadmed; eraldi tuletõkkesektsioon; valvesignalisatsioon, mille häire jõuab ka turvaettevõttesse, tulekahjusignalisatsioon, piksekaitse; õhuniiskus kuni 50 %. |
Eestis on kinnitamine kohustuslik: relvakapp peab olema püsivalt kinnitatud hoone põranda, seina või muu ehitusdetaili külge (relvaseadus § 46 lg 3).
Rakenduses toodud turvaklassid võtavad sinu riigi eeskirjad lihtsustatult kokku ega kata iga juhtumit – määravad on seadus, määrus ja sinu ametiasutus.
Seadusest tulenevad tähtajad (Eesti) #
| Tähtaeg | Mis kehtib | Allikas |
|---|---|---|
| Välismaalt soetatud relv esitada 7 tööpäeva jooksul | Välismaal soetatud relv tuleb esitada elukohajärgsele prefektuurile 7 tööpäeva jooksul pärast Eestisse saabumist. Eesti relvakauplusest ostes tähtaega ei teki: seal registreeritakse relv tehingu hetkel. | § 33 lg 1 RelvS |
| Teata hoiukoha või otstarbe muutusest 7 tööpäeva jooksul | Kui relva hoiukoha asukoht muutub või soovid muuta relvaloale kantud relva otstarvet, tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametile teatada 7 tööpäeva jooksul (relvaseadus § 42 lg 1 p 2 ja 3, lg 2). Kui uus hoiukoht ei asu sinu elukohas, peab aadress olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud (relvaseadus § 46 lg 1); kui samas elukohas vahetub üksnes relvakapp, ei ole see teatamiskohustuslik muudatus. PPA muudab loa andmed 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates; riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (relvaseadus § 42 lg 4 ja 5). Kui relva hoiukoht rakenduses muutub, loob rakendus tähtaja ise – koos küsimusega, kas aadress on muutunud. | § 42 lg 1–2 RelvS |
| Relvaloa pikendamine – dokumendid 2 kuud varem | Relvaluba kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui tervisetõend (relvaseadus § 34 lg 7). Pikendamise taotlus koos tervisetõendi ja nõuete täitmist tõendavate dokumentidega (nt laskespordiklubi liikmesuse tõend või jahitunnistus) tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt 2 kuud enne loa kehtivuse lõppu (§ 41 lg 2 ja 5); riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamist (§ 41 lg 6). Enne pikendamist tuleb tõendada relvaloale kantud relvade olemasolu (§ 41 lg 11). Kui relvaloale on relva otstarbena märgitud üksnes turvalisuse tagamine, tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse (§ 41 lg 7, § 35 lg 6); ilma selleta luba ei pikendata (§ 41 lg 12). Seadus ei ütle otsesõnu, mis juhtub, kui kahe kuu tähtaeg mööda lastakse. Politsei- ja Piirivalveameti praktika järgi hiljem esitatud taotlust üldjuhul läbi ei vaadata ja tuleb taotleda uus luba (ERR, 08.11.2024). Ühel juhul on halduskohus ja ringkonnakohus haiguse ja pikkade ootejärjekordade tõttu tähtaja ennistanud (Nõgols vs. PPA, COBALTi teade 09.12.2025) – sellele ei tasu loota. Iga lõppkuupäevaga relvaloa ja paralleelrelvaloa kohta loob rakendus ise tähtaja viimasele päevale enne seda piiri ja annab märku 90, 30 ja 7 päeva enne ning samal päeval. Hoolitse tervisetõendi eest varakult: Kaitseliidu juhendi järgi suunab perearst tavaliselt psühhiaatri vastuvõtule ja ootejärjekorrad on pikad. Lisameeldetuletuse 4 kuud enne loa lõppu saad siin ise lisada. | § 34 lg 7, § 41 lg 5 RelvS |
| Soetamisluba aegub 3 kuu pärast | Relvasoetamisluba kehtib 3 kuud loa väljastamise päevast (relvaseadus § 32 lg 7); loa kehtivuse lõppkuupäev on loale kantud (§ 32 lg 6 p 7). Luba võidakse pikendada 3 kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne loa kehtivuse lõppu; pikendamine on ameti kaalutlusotsus ja taotlejal ei ole sellele nõudeõigust. Kas luba saab pikendada rohkem kui ühe korra, seadus ei ütle. Kui luba on aegunud, tuleb taotleda uus soetamisluba; relvaloale veel kandmata relv tuleb koos laskemoonaga üle anda Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval (relvaseadus § 44 lg 1). See meeldetuletus tuleb 2 kuu möödumisel, et pikendamise taotluse saaks esitada enne loa kehtivuse lõppu. Kui oled soetamisloa dokumendina sisestanud, tuletab rakendus lisaks automaatselt meelde ka selle kehtivuse lõppu. | § 32 lg 7 RelvS |
| Teata kaotusest viivitamata | Relva kaotusest, vargusest või hävimisest tuleb politseile viivitamata teatada (relvaseadus § 10 lg 3, § 42 lg 1 p 1). Päevades väljendatud tähtaega seadus ei nimeta. | § 10 lg 3, § 42 lg 1 RelvS |
| Pärimine: kolm kuud pärandi vastuvõtmisest | Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, annab need viivitamata üle politseile (relvaseadus § 5 lg 1; üleandmise kord § 44 lg 3–4). Pärijal on alates pärandi vastuvõtmisest kolm kuud aega, et taotleda relvaluba, taotleda relva laskekõlbmatuks muutmist või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamist või võõrandada relv ja laskemoon (§ 5 lg 2); päritud relva registreerimisel soetamisluba ei nõuta (§ 33 lg 3). Relvaloa andmisest keeldumise korral on võõrandamiseks aega kolm kuud (§ 5 lg 3); kui relva ja laskemoona nende tähtaegade jooksul ei võõrandata, kuuluvad need sundvõõrandamisele (§ 5 lg 5). | § 5, § 33 lg 3 RelvS |
Automaatrelvad ja sõjaväelised poolautomaatrelvad #
Automaatrelvad #
Tulirelvad, millest saab ühe päästikuvajutusega tulistada valangu, on tsiviilkäibes keelatud (relvaseadus § 20 lg 1 p 5) – tähtpäeva Eesti õigus ei tunne ja relvaloast ei piisa kunagi. Võimalik on ainult kollektsioneerimine: kollektsioneerimisluba võib hõlmata ka tsiviilkäibes keelatud relvi (relvaseadus § 25 lg 3, § 23 lg 12). Neid hoitakse relvahoidlas (§ 25 lg 7), neid ei tohi kanda (§ 25 lg 5) ja neid võib kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas laskeinstruktori juuresolekul Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel (§ 25 lg 9¹).
Sõjaväelised poolautomaatrelvad Vaieldav #
Poolautomaatne püss ei ole Eestis keelatud pelgalt seetõttu, et see on sõjaväemudel: kui mudelil on tüübikinnitus tsiviilkäibe jaoks, on see piiratud tsiviilkäibega relv – relvaloa ja soetamisloaga (relvaseadus § 19 lg 1¹, § 23). Keelatud on aga tulirelvad, mida saab antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna või lühendada (§ 20 lg 1 p 3), ning üle 10 padruni (püstoli puhul üle 20) mahutavaid salvi tohib omada üksnes seaduses nimetatud otstarbel (relvaseadus § 20¹ lg 7). Poolautomaatseks ümber ehitatud automaattulirelv on ELi dokumentide jaoks A-klassi relv (relvaseadus § 12¹ lg 1 p 3, lg 4). Tüübikinnituseta relva tuleb käsitleda nagu keelatud relva.